Korduma kippuvad küsimused

Jah, mõlemad rajad on spetsiaalselt kohandatud aktiivsete pensionäride jaoks. Jägala joa rada pakub erineva raskusastmega võimalusi — algajatele sobib lühike 2 km ringkäik, samas kui rohkem kogemusi omavad saavad uurida 5 km ulatuses. Nõmmeveski ojal on rada tasapinnalisem ja sobib hästi, kes eelistab kergemat tempot.

Kevad (mai–juuni) ja sügis (september–oktoober) on ideaalsed ajad, kui ilm on jahe ja mugav jalutamiseks. Jägala joa on imeliste jõgikute vooluga eriti muljetavaldav kevadel sulamisveelt, Nõmmeveski ojal aga on aasta ringi midagi vaadata. Suvel võib olla soe ja tihe, talvel on rajad libedamad ja ohtlikumad.

Jägala joa juures on parkimine ja väljapääs on lihtsad, Nõmmeveski ojale pääseb samuti otse peamise parklast. Mõlemal rajal on arvukalt pinke ja peatuspaigad, kuhu istuda ja vaadata. Jägala joa osal on ka varjualused, kui ilm muutub niiskeks.

Jägala joa rada on peamiselt kruusakate ja looduslikul mullal, osaliselt on puust redele ja astmetel. Nõmmeveski oja on tasasem, peamiselt kergesti jalutav pinnas. Märjal ajal võivad rajad olla libedad — kasutage head jalanõusid hea haardega. Pärast vihmasid kontrollige rada enne külastamist.

Meil on saadaval juhendatud päevaretked mõlemal rajal, mis hõlmavad loodus- ja ajalooinfot. Käigupaberid koos kaartide ja õpetustega on parkimisaladel saadaval. Rohkem üksikasjalikku infot leiate meie teemakohastelt artiklitest Jägala joa algajatele ja Nõmmeveski oja rahulikule jalutusele.

Jägala joa puhul on põhiatraktsioon ise muljetavaldav joa langus — see on Eesti kõrgeim joa. Nõmmeveski ojal saab näha vanu veemahuteid ja looduskaitse ala, kus elab rikkalik taimekasvustik ja loomastik. Mõlemad paigad pakuvad suurepäraseid võimalusi loodusfotograafiaks ja loodusvaatlusteks.